Kui suurt elamist sul vaja läheb?

Mõtle kõigepealt sellele, kui suurt kodu sul vaja on. Kas näiteks neljatoalise korteri puhul oleks üks tuba lihtsalt toreduse pärast või on sul seda tegelikult ka vaja? Või plaanid oma värske armsamaga ühetoalisse pessa kolida? Arvesta sellega, et isegi väga armunud inimesed tahavad vahetevahel omaette olla.

Tutvu kinnisvaraportaalides pakutavaga

See on päris suur ettevõtmine ja üldiselt on nii, et head variandid kaovad kiirelt. Salvesta endale sobivad filtrid linnaosa, pinna suuruse, hinna jm järgi, siis ei pea sa iga kord samu märksõnu sisestama. Vaata uusi pakkumisi regulaarselt ning telli endale automaatne teavitus meelepäraste pindade lisandumise kohta. Nii oled esimeste seas, kes saab infot heade pakkumiste kohta.

Kui oled sobiva üüripinna leidnud, vaata järgmist punkti.

Veendu, et üürileandja on üüripinna omanik

See on vajalik sellepärast, et aeg-ajalt liigub libakuulutusi, kus soovitakse heauskselt koduotsijalt ettemaksu ja kui see käes, kaotakse nelja tuule suunas. Üüripinna omaniku andmeid saad kontrollida kinnistusraamatust aadressil https://kinnistusraamat.rik.ee/.

Selgita välja, kas üüripinda vahendab maakler või omanik

Kui üürikorterit või -maja vahendab maakler, tuleb sul tasuda ka talle ning sa tead lisakuluga arvestada. Otse omanikult ruume üürides seda enamasti tegema ei pea. Aga omanikudki küsivad tagatisraha.

Maaklerteenuse eeliseks on siiski see, et kui sa ei jõua ise elamispinna otsimisega tegeleda, teeb seda sinu eest maakler. Säästad oma aega lihtsalt.

Vaata väljavalitud elamine hoolikalt üle

Enne järgmist punkti on vaja kindlasti uus kodu üle vaadata. On olnud aegu, mil üüripinnad olid nii hinnas, et korter krabati ära ja kokkulepe sõlmiti vaid fotode põhjal. Õige tunde saab aga ikka ainult kohapeal kätte. Kui võimalik, uuri naabrite kohta ka. Võib-olla on selle korteri üür kahtlaselt madal seetõttu, et nad on lärmakad?

Tutvu kindlasti kommunaalteenuste arvetega

Teinekord on korteri omanikul kiusatus kommunaalarveid natuke väiksemaks luisata. Küsi üürileandja käest kommunaalteenuste arveid — sealt on kenasti näha, kui palju läheb küttele suvel ja talvel ning kui palju kulub elektrile.

Sõlmi kirjalik üürileping

Üürisuhteid reguleerib võlaõigusseadus ja üürileping tuleb teha kirjalik. Sest kui peaks tekkima vaidlus, on kohe selge, millistes tingimustes täpselt kokku lepiti. Ka on üürilepingutes tavaliselt ära toodud, mida tohib ja mida ei tohi korteris või majas teha. Näiteks suitsetada või pidada lemmikloomi.

Samuti võiks lepingusse kirja panna, mis seisus ruumid üleandmisel on ning mõni oluline puudus ka. Muidu võib juhtuda, et välja kolides tuleb sul millegi eest, mida sa pole ise põhjustanud, kompensatsiooni maksta.

Muud soovitused üürnikule

Kõrvalkulud. Kui lepingu järgi peab kõrvalkulud kandma üürnik, siis tasub tal vältida üldsõnalist kokkulepet, mille kohaselt peab ta täitma kõiki neid kohustusi, mis muidu asja omanikul omanikuks olemisest tulenevalt lasuvad. Üürileandja võib kõrvalkuludena küsida ainult neid kulusid, mis on otseselt seotud eluruumi kasutamisega. Lepingus tuleks täpselt määratleda, missugused kulutused jäävad üürniku kanda.

Tagatisraha. Lepinguga võib ette näha, et üürnik maksab üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Pooled võivad leppida kokku väiksema summa, kuid suuremat tagatist ei tohi üürnikult nõuda ning üürnikul on õigus selle maksmisest keelduda.

Tähtajatu või tähtajaline leping? Üürnik peaks hoolega järele mõtlema, kas ta soovib sõlmida tähtajalist või tähtajatut lepingut. Üürnikule võib olla kasulikum tähtajaline leping, sest selle saab üürileandja lõpetada ainult erakorralisel juhul (nt kui üürnik rikub lepingut). Samuti on tähtajalise lepingu korral üürileandjal raskem üüri tõsta.

Puuduseks on see, et kui üürileandja ei soovi pärast tähtaja möödumist lepingut jätkata, siis peab üürnik otsima endale uue elukoha. Siin tuleb siiski arvestada, et kui üürnik jätkab pärast tähtajalise lepingu lõppu üüriruumi kasutamist, siis juhul, kui ei üürileandja ega üürnik ei avalda kahe nädala jooksul teineteisele teistsugust tahet, muutub leping tähtajatuks. See tähendab ühtlasi, et üürileandjal on õigus nõuda tasu eluruumi kasutamise eest ka pärast lepingu lõppemise tähtaja saabumist.

Müügis oleva eluruumi üürimine. Kui üürileandja kavatseb eluruumi müüki panna ja soovib seda seni välja üürida, võib üürilepingu sõlmida ainult müügiperioodi ajaks — kuni üürileandja leiab eluruumile ostja. Sel juhul ei lõppe üürileping automaatselt, vaid see muutub tähtajatuks. Tähtajatu üürilepingu aga saab igal ajal kolmekuulise etteteatamisega üles öelda.

Allikad: Arco Vara Kinnisvarablogi ja justiitsministeerium

LOE LISAKS:

Ettevaatust! Eraisikutest üürileandjad on hakanud nõudma üürnikelt erinevaid lisatasusid

Viis nõuannet, mis aitavad kiiresti hea üürniku leida