„Meie korteriühistul on mitu aastat äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mida tuleb esitada elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu. Ühistu on selle eest saanud ka trahve, aga me ei tea, kui palju ja kes selle eest vastutab. Samuti pole toimunud iga-aastaseid üldkoosolekuid ja seetõttu puudub korteriomanikel ülevaade juhatuse tegevusest ning ühistu finantsseisust,” kurdab üks Tartus oleva korteriühistu liige.

Puudub ligipääs alusdokumentidele

Neid probleeme, mida ühistu liikmed juhatusele ette heidavad, on veelgi. Näiteks on tulutult püütud teada saada, miks on prügiveo eest võetav summa kahekordistunud, kui suur oli ühistule esitatud prügi- ja üldelektri arve, kuidas arvutatakse ühistus üldelekter, kui selle mõõtmiseks ei ole vastavat mõõtjat, kuidas arvutatatakse ühistu veekadu, millise õigusliku otsuse alusel tasutakse veekadu remondifondist ja kogutakse remondifondi ja haldusteenust summas, nagu see hetkel on?

Küllap on neid korteriühistuid üle Eesti veelgi, kus juhatus hoiab kiivalt enda teada ühistu arvepidamise, ei taha või ei suuda üldkoosolekul anda selgelt ülevaadet rahade liikumisest, ühistu kohustustest, võlgadest või juhatusele makstavatest palkadest.

„KrtS § 40 lg 3 (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) alusel võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Arve tasumise keeldumise alus võib olla ka näiteks olukord, kus korteriühistu juhatus keeldub esitamast korteriomanikule arve aluseks olevaid dokumente,” selgitab Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse liige Andry Krass.

Korteriühistu juhtimine on sätestatud nii korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kui ka mittetulundusühingute seadusega. „KrtS § 45 lg 1 tulenevalt kohustub korteriühistu juhatus korteriomanikule dokumente ette näitama. Mis puutub maksete suurusesse ja nende jagamise põhimõtetesse, siis nende suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek juhatuse poolt koostatud majanduskava kinnitamise kaudu. Juhatuse ülesanne on need otsused ellu viia, millise ülesande täitmine eeldab juhatuselt ka selgituskohustust,” ütleb Krass.

Üldkoosolek otsustab juhatuse üle

Sama paragrahv ütleb, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek. Võimalik on ka esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Mittetulundusühingute seaduse § 20 ütleb, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

„Olukorda, kus juhatus ei täida endale pandud kohustusi, saavad lahendada ainult korteriomanikud ise. Mida kauem korteriomanikud oma otsusega viivitavad, seda tõenäolisem on, et neil tuleb juhatuse hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevad kahjud endal kinni maksta,” ütleb Krass.


LOE LISAKS:

Ühistu otsused võivad olla kehtetud

Mida teha, kui keegi ühistu liikmetest ei soovi olla juhatuses? Küsimused, mis vajavad vastust