Asustatud eluruume oli 537 000, neist kolmveerand oli alla 80 m2 ja kolmandik jäi suurusvahemikku 60–80 m2. Kõige rohkem oli asustatud eluruumide seas 2- ja 3-toalisi, vastavalt 32% ja 30%.

Kraanivesi oli 93%-l asustatud eluruumidest. Vesiklosett oli olemas 88%-l, vann või dušš 84%-l ning keskküte 70%-l eluruumidest. Kõik neli mugavust olid 68%-l asustatud eluruumidest.

Alates 2001. aastast on Eestis ehitatud 69 000 eluruum, ehk 10% olemasolevatest eluruumidest. Eesti keskmisest suurem uute eluruumide osatähtsus on Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas.

Statistikaamet avaldab 2018. aastal esmakordselt elamumajanduse andmeid tuginedes Eesti registrite andmetele. Kasutatud metoodika on koostatud 2020/2021. aasta registripõhist rahva ja eluruumide loendust ette valmistades.

Eluruumide üldkogum on moodustatud kolme registri andmete alusel: aadressiandmete süsteem (ADS), rahvastikuregister (RR) ja ehitisregister (EHR), tehnilised andmed on pärit EHR-st ja vajadusel on neid täiendatud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega.

Allikas: statistikaamet

LOE LISAKS:

Puust ja punaseks — millised on eluruumile esitatavad nõuded?

Tüüpkorteri põhiprobleem on ventilatsioon. Mida saaks ette võtta?