Võrreldes paberväljaandega on sisu mõnevõrra uuendatud: arvesse on võetud 2017. aastal toimunud haldusreformi tulemused, st kõigi kohtade halduskuuluvus on esitatud reformijärgse seisuga; asulatele on jäetud näha ka reformieelne seis.
Kokku on muutunud ligi 2/3 artiklite andmed. Külad, mille nimed haldusreformiga muudeti, on esitatud uute nimede all ja vahel on lisatud ka uue nime etümoloogia ehk päritolu. Üksikud lisandunud ametlikud külad on saanud kirja oma nime all artiklitesse. Täiendatud on mõne nime etümoloogiat, nt Mulgimaa nime üle arutati 2017. a ilmunud artiklites, millest on tehtud kokkuvõte.
Veebiversioonis võib näha ka kaarte, viipenimede jooniseid ja linke nimede allikaile. Lisaks on kättesaadav algne sõnaraamatu paberväljaanne PDF-failina.
Kohanimehuvilistele on enne sõnaraamatu kasutamist pakutud lahendada valikvastustega viktoriin.
Eesti kohanimeraamatut koostati üle seitsme aasta Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ning paljude nimeuurijate, ajaloolaste, geograafide jt koostöös. Sõnaraamatu toimetajad on Peeter Päll ja Marja Kallasmaa. Marja Kallasmaa on ühtlasi poolte artiklite autor. Veebiversiooni aitas teoks teha Indrek Hein.

Veebiversioon on saadaval SIIN.

Allikas: Eesti Keele Instituut

LOE LISAKS:

Eesti üleujutusalade andmestik on uuendatud

Kuidas koostada lihtne tegevusplaan oma maja ehitamiseks?