Jääpurikad ei teki korda tehtud ja õigesti soojustatud majade räästastesse, neid on ikka näha vanade elamute ja kortermajade küljes. Kusjuures siin on võtmesõnaks just katuste kordategemine ja soojustamine — kui teha korda seinad ja põrandad, aga jätta katus puutumata, olgu siis seepärast, et katusel polnud suurt viga midagi, tekivad ülekäimata katustest ikkagi soojalekked.

Talv näitab, kust soe lekib

Talv näitab ära, kust soe lekib. Katuseräästasse tekkivad purikad on esimene koht, mis näitab kätte, et sealt saab soe majast välja, aga jääd võid märgata ka maja küljes ja aknaplekkidel. Need on samuti kohad, kust soe välja pääsenud on. Kui aga pole päris kindel soojaleketes ja mõni koht jääb ehk kahe silma vahele, siis on abi sellest, kui lased majast, seintest ja katustest teha termokaameraga pildid.

Termopildistamiseks peab välis- ja siseõhu temperatuuride vahe olema vähemalt 15—20 kraadi. Termokaamera näitab ära, mida palja silmaga ei näe. See ei näita, kui hästi maja peab sooja, vaid näitab kätte kohad, kus on tekkinud külmasillad ja soojalekked, näiteks kohad, kus tuuletõke on halvasti paigaldatud või nende akende ümbrused, mis on korralikult soojustamata jäänud. Külmasillad toovad kaasa näiteks õhuniiskuse kondenseerumise piiretele ja külmasildade tagajärjel lüheneb ka maja eluiga.

Kui alustad maja kindlustamist soojalekete vastu, alusta katusest

Katusetöid saab teha ka talvel. Kui su majal on suur tuulutatav pööning, siis saab katusealusele hästi ligi ka seestpoolt. Suvisesse aega tuleks aga jätta selliste katuste kordategemine, millel on soojustatud katuslagi, sest selleks on vaja katusekate ära võtta.

Katuse järel saad liikuda juba edasi maja teiste osade juurde, et need korda teha.

LOE LISAKS:

Katuse soojustamisel väldi vigu — nõuandeid õigeks paigalduseks

Fassaadide soojustamise 10 tüüpviga