Allpool toodud tabelis vaadeldakse keskmiselt soojustatud 150-180 m2 suurust eramut. Arvutuslik soojuskoormus on 10 kW (7,5 kW küte; 2,5 kW ventilatsioon). Aastane soojustarve on arvestatud 21,0 MWh küte; 3,5 MWh ventilatsioon; 2,5 MWh soe tarbevesi (kolm inimest). Arvestades, et päikesekiirgus annab umbes 3 MWh, jääb aastaseks soojusvajaduseks 24 MWh.

Tabel on koostatud eeldusel, et eramu aastane soojusvajadus on 24 MWh ja küttesüsteemi kasutusiga 20 aastat. Lõplik kütte hind €/MWh on esitatud arvestades 20-aastast perioodi (sh investeeringud ja hoolduskulud).

* Ahjuküttel ühikuks ruum, pelleti- ja LPG küttel tonn, õliküttel liiter, maagaasil tuhat kuupmeetrit ning teistel MWh. Elektri hind arvestatud 102 €/MWh, ahjuküte 39 €/rm, pellet 190 €/t, LPG küte 620 €/t, õliküte 0,95 €/l ja maagaas 0,38 €/m3 (sh. võrgutasu ja aktsiis). Hinnatabel on informatiivse iseloomuga, et pakkuda üldist ülevaadet, täpsed hinnad sõltuvad konkreetsest küttelahendusest ja valitud tootest.

Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Pidev aktsiisitõus on viinud õlikütte kallinemiseni, ka elektrikütet võib suurte püsikulude tõttu järjest harvem kohata. Maakütte puhul on tegu kõige soodsama MWh hinnaga, kuid arvesse tuleb võtta ka alginvesteeringut ning hoolduskulusid pikas perspektiivis. Tõsiselt võetavad alternatiivid maaküttele on õhk-vesi soojuspump, maagaasiküte ja pelletikatel.

Mida küttelahenduse valikul silmas pidada

Õhk-vesi soojuspumba suurim miinus on vajadus lisakütteks väga külmade ilmadega, pluss aga see, et pole vaja paigaldada maakollektorit, mis muudab ka alginvesteeringu madalamaks.

Maagaasiküte on samuti mugavusküte, kuid ta on rohkem mõjutatud hinnatõusust, tema kasutamine on piiratud gaasitrassiga piirkondades ning tulevikuhinna tõusu on keeruline prognoosida, eriti mis puudutab aktsiisimaksu. Maakütte puhul mõjutab elektri hind suurusjärgus 25% kütteks toodetud energiahulka, sest 75% saadakse maast ning see on ja jääb tasuta.

Pelletikütte alginvesteering on küll madalam kui maaküttel, kuid kasutuskulud kõrgemad, lisaks oleneb palju ka pelleti kvaliteedist. Pelletikatla kasutusmugavus on väiksem kui maaküttel, sest omanik peab regulaarselt katelt pelletite varustama ja katelt puhastama. Lisaks peab tehnoruum olema tuletõkketsoon. Tahkeküttekatlaga on küttepuid ostes püsikulud madalamad kui maaküttega, kuid kasutusmugavus on tunduvalt väiksem: peab pidevalt tegelema kütmisega ning toatemperatuur on kõikuv ja pikemaks ajaks kodust lahkumine keeruline.

Allikas: Maaküte.ee

LOE LISAKS

OTSID SÄÄSTLIKKU KÜTTEVIISI? Lisaks hinnale vaata ka kütteliikide plusse ja miinuseid

Kas maasoojuspump tasub end aina soojemate talvedega kliimas ära?