Avatud kaminad

See on kõige vanem ning levinum kaminatüüp maailmas. Avatud kaminad vajavad väga hea tõmbega korstnat, nende ehitamisel tuleb kindlasti pingsalt järgida kõiki füüsika- ja tuleohutusreegleid. Kuna tegu on madala kasuteguriga kütteseadmetega, tehakse neid viimasel ajal üha vähem. Põhiliselt on need kasutusel meeleolu loojatena. Nende ehitamisel tasub tähelepanelik olla avatud planeeringuga hoonetes-korterites, kus köögi sundventilatsioon jääb avatud kamina lähedusse. Avatud kamina sisu laotakse reeglina šamottkividest, veel võib panna malmist või terasest kaminasüdamikke. Välisviimistluses on kasutusel samad materjalid, mis teistelgi kaminatüüpidel.

Südamiku ja klaasuksega kaminad

Tehases malmist või katlaterasest toodetud paigaldusvalmis kaminasüdamikud, millega koos pakutakse sobivaid välisviimistlusdetaile, kuid millele saab tuleohutusnõudeid järgides ümber ehitada ka oma maitsele vastava ümbrise. Südamikud jagunevad klassikalisteks, šamottvooderdusega ning veesärgiga südamikeks. Viimati nimetatuid saab kasutada kas individuaalsete keskütteseadmetena või installeerida need juba olemasolevasse süsteemi. See on meil siiani kõige levinum kaminaliik.

Tehases toodetud valmiskaminad

Kamina südamik ja välisosa moodustavad ühtse terviku ning neid ei saa kasutada eraldi. Selles tootegrupis on levinuimad kompaktsed malmist või terasest kergkaminad, mida kutsutakse ka rahvakaminateks. Kallimad samal põhimõttel valmistatud kaminad on väljast viimistletud kas glasuurpottide või looduskiviga või emailitud metallist detailidega, lisaks veel krohv ning kombineeritud variandid. Selliste kaminate eelis on kiire paigaldus, täpne vastavus toote kirjeldusele.

Massiivkoldega kaminad

Kolded laob kohapeal meister šamottplaatidest ja -kividest või tellitakse juba tehases komplekteeritud šamottplaatidest kolle. Massiivkoldega kaminate lõõristik, milles suitsugaasid liiguvad, on lühem, võrreldes ahjude omaga.

Uue põlvkonna soojust salvestavad kaminasüsteemid

Need koosnevad tavaliselt tehases toodetud või käsitsi laotud kaminasüdamikust, millele on külge ühendatud keraamilistest moodulsalvestitest või vett kuumendav süsteem – selleks, et paremini ära kasutada puude põlemisel tekkinud soojusenergia.
Ühe võimaliku versioonina kasutatakse ka malmist lisasoojussalvesteid. Tavaliselt on sellistel kaminatel välisviimistluses kasutatav materjal samuti sooja salvestav.

Kaminahjud

Eestis ja põhjamaades nimetatakse niimoodi kütteseadet, mis omab ahju massi ja lõõristikku ning millele on lisatud üldjuhul klaasuks ja kaks siibrit, mis võimaldavad antud kütteseadet kasutada nii kamina kui ahjuna. Selliseid kaminahje, nn moodulahje saab osta tehases toodetuna. Väga palju tellitakse taolisi kütteseadmeid pottseppadelt käsitööna. Kesk-Euroopas nimetatakse kaminahjuks lisasoojussalvestitega kaminasüsteemi

Mida tasub teada kaminasüdamiku valimisest?

Kaminasüdamikke valmistatakse malmist, terasest ja suurema vasesisaldusega terasest ehk rahvakeeli katlaterasest. Malm on üldjuhul kõige soodsam materjal. See peab hästi vastu kuumusele ja on ka oluliselt soodsam toormaterjal võrreldes terasega. Miinused on malmi suur soojuspaisumine ja rabedus. Suurte soojuspaisumiste puhul võib malm praguneda, sest malmil puudub erinevalt terasest järeldeformatsiooni võime. Seega kvaliteetsemad ja kallimad kaminad on valmistatud üldjuhul katlaterasest. Müüt on see, et malm salvestab soojust, tegelikult on teras isegi raskem kui malm ja ainult kaminasüdamiku kaalust ei piisa märkimisväärseks ajaks soojuse salvestamiseks. Moodsatele kaminasüdamikele saab tellida ümber kaminakesta magnesiidist salvestuskassetid, mis salvestavad sooja umbes kümneks tunniks.

Allikad: Kodusoe, 12 Kaminat

LOE LISAKS:

Miks põrandad sooja ei pea ja tuuletõmme kimbutab? Lahendused põrandate soojustamiseks

Plaanid soetada radiaatorit? Vaata erinevate küttekehade plusse ja miinuseid